play_arrow

keyboard_arrow_right

Listeners:

Top listeners:

skip_previous skip_next
00:00 00:00
playlist_play chevron_left
volume_up

Oshiwambo

Efiku lomapendafule ladimbulukilwa koMuthiya neudo.

todayAugust 27, 2024 13

Background
share close

OvaNamibia omayovi nomafele onghela ovali vangudumana komudingonoko wa Omuthiya okudimbuluka omido 34 defiku lomapendafula oshilongo.

Efiku loneudo olili ladimbulukiwa okudja nghene oshilongo shamonene emanguluko   mu March 1990.

Pefimbo lepatululo loshindingili, Ovanambelewa vetanga leameno loshilongo NDF ovo vahovela noku mwenyeka efiku oku pitila momaulikilo odelela, oshoyo okuulikila oshiwana oilwifo yetanga lopakwaita.

Omu President Nangolo Mbumba, oo yoo eli kakukutu komatanga eameno loshilongo  moshipopiwa shaye pefimbo loshiindingili okwa dimbulukifa oshiwana nghene efiku lomapendafule lili lafimana koshiwana.

President Mbumba,  teshiyelifa nghene olweendo lekondjelomanguluko lali lile olo tati olapalewepo shelikwatelela komilandu dokulongela kumwe noilyolongo yenenedu, oukwaowananghali nemanguluko oku kondjifa omatanga oukoloni pefimbo linya opo oshilongo shimone emanguluko.

Dr. Mbumba moshipopiwa shaye talongifa omito oku pupula kombuda oilyolongo oyo yadanene onghandangala moku twa epepe Namibia,  opo amone emanguluko omo mwa kwatelwa oilongo ngaashi  Cuba, Russia, China, Algeria, oiwana yoNordic , oshoyo ehangano loiwana yahangana.

Tadenge omufindo nghene oshiningwanima sholwoodi osho shaholokelele pomudingonoko wa Omugulugwombashe konima yomido 58 daka dilongela,  tashi pumbwa oku pewelwa efimaneko omapenda oo atetekela,  ngaashi Kaptein Hendrik Witbooi, Iipumbu ya Tshilongo, Mandume ya Ndemufayo, na Chief Samuel Maharero ovo tati ovali omapenda oku likanyuna omahepeko omatanga oshilongo shoukolonyeki sha Germany,  omo yoo mwakwatelwa omadipao anghina nghenda ali aningilwa omihoko dova Namibia pokati ko 1904–1908.

Moshipopiwa shaye omo twoo omo omu President Mbumba okwa kufilako yoo embale omapendafule ngaashi omukokoli  Sam Nujoma, Andimba Toivo ya Toivo, Hifikepunye Pohamba, navakwao vahapu tati ovo vali ooshikwetepo mokupala ondjila yemanguluko loshilongo olo fyee tuli hatu tyapula nena.

Oshiindingili shedimuluko lomido 34 demanguluko loshilongo neudo osha dimbulukilwa komudingonoko wa  Omuthiya, moshitopolwa sha Oshikoto koshi yekanghameno olo taliti ‘’Etumbaleko loilonga pondoli yomapendafule etu.

Efiku oha lidmbulukiwa alushe oku eta poluhaela oilonga pondoli yekondjelo manguluko loshilongo oyo yaetelwepo kovalumenhu novakainhu pefimbo linya okukodjela emanguluko loshilongo olo latalika la hovelele mo  26 August 1966 komudingonoko wa Omugulugwoombwashe.

Written by: Veronika Haulenga

Rate it

Post comments (0)

Leave a reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *


0%